Vaba paev:)

Proovin siis nuud kirjutada, mis vahepeal toimunud on:)

Austraallastel on hasti palju lahedaid teleshowsid, mida ma ikka vaatan, kui peale satun. Moningad neist on meil ka Eestis, aga kovasti magedamad ja uldse mitte nii naljakad versioonid. Igatahes, uhes neist showdest tuli teemaks austrtaallaste aksent. Jah, sellega on keerulised lood, naiteks mina ei saa mitte midagi aru, kui nad omavahel raagivad.

Seal shows siis utles uks mees, et austraalia aksent on ainus aksent, mida saab suud kinni hoides raakida:D No ausona, nii on. Kui proovid kas voi huulte liikumise jargi aru saada, millest nad raagivad, siis see on usna mottetu uritus, sest nende huuled ei liigu:D Naiteks olin uksi hobustega toimetamas, kui hoovi soitis uks kaabuga mees (see on siin eriti tavaline, et koik mehed kannavad kaabusid nagu uhes korralikus hard core kantrifilmis). Ta tuli utlema, et uks varss on kuidagi tee peale saanud.

"jugotafolonterood". Ehk siis "You've got a foal on the road".

Kavalpead said valja, sest kuidagi oli elekter aiast ara lainud ja need sunnikud lihtsalt ronisid nooride vahelt tee peale.

Selles shows siis avaldas keegi mees arvamust, et ta loodab, et austraallaste aksenti jaab alles see tore OU iga sona lopus. Minu arust on see kull rohkem OJ. "Helloj!" Ja muud sellised sonad, teate kull, kui kodus ja voorsit vaatate ja parajasti onkel peale ei loe.

Aike-Paike

Elasin siin ule maailma koige hirmsama aikese. Proovisin oma karavanis magama jaada kui ilge aike ja muristamine pihta hakkas. Eestis need on need kuidagi luhikesed - suts ja ongi moodas. siin lasi ikka rohkem kui tund aega jarjest. See oli nii hirmus, igast aknast nagin, kuidas koik valgeks loi. Tombasin teki ule pea ja proovisin magama jaada, aga ei saanud. Pealegi vaga vaga palav oli seal teki all, aga ma ei julgenud sealt valja ka tulla, palvetasin seal omaette, nii hirmus oli. Uldiselt ma vaga ei karda aikest, eriti kui korralikus majas saab olla ja uksi ei pea olema. Aga see oli vaga vaga jube. Loodan, et rohkem ei tule seda jama.

Piinlik

Kui pead Austraalias autosse istuma, siis proovi meeles pidada, et neil on vasakpoolne liiklus. Muidu juhtub nii nagu minuga, et kui palutakse esiistmele istuda, siis lahed automaatselt rooli taha.

Uldiselt olen selle "Soidame-vasakul-pool" asjaga suhteliselt ara harjunud. Teed uletades peab pea keerama sinna poole, mis ei tundu loogiline ja kui inimesed vastu tulevad konniteel, siis tasub ka vasakule hoida.

Loomad

Karavani jagan ma uhe valge sisalikuga, kes mu esimesel paeval poolsurnuks ehmatas. Oosel, kui ma lahen karavani korval asuvasse majja pesema vms, siis tuleb alati vaadata, kus konn parajasti on, muidu lihtsalt ehmatab kohutavalt. Nagu pildilt naha on, ei ole see konn just koige pisem. Ooseks tuleb ta alati valguse peale sinna hoonesse, kus ma pesen.

Peale hobuste on perel veel koer, kellele meeldib kanu elusalt suua (ilmselt tahab ta nendega lihtsalt mangida, aga see ei tule eriti hasti valja). Veel on neil 2 kassi, kellest ilmselgelt rottide tapmisel mingit kasu ei ole, sest kuur on suuri pakse rotte tais. Soovad seal hobuste toitu.

NB!

Nagin tana on paris esimest kangurut! Tsillis meil oues. Ja eriti tore oli see, et mul oli just fotokas kaelas:)

Mis toimub

Too otsimisest siis niipalju, et koik mu korteri tudrukud hirmutasid mu raigelt ara, raakisid, kuidas neil oli raha juba taiesti otsas ja tood ikka veel ei olnud. Siis uks neist sai too nii, et laks sobrantsiga koos veel viimast korda otsima tood ja sis ta sobrants utles uhe koha omanikele, et palun votke ta toole, sest ta on taiesti meeleheitel ja peab muidu koju tagasi soitma. No umbes nii nad said ettekandjaks. Ja seda siis, kui koolivaheajad ja hooaeg oli algamas. Nuud, kui hooaeg loppes, oleks ilmselt see koik veelgi raskem olnud.
Siis tuli meelde see hobusetoode lehekulg ja saatsin ule austraalia laiali kirjad, et soovin nende tood. Ja sain kokku u 4 vastust ja nuud uhes kohas ma olengi.. Laks hasti, sest see koht on Surfersile ka koige lahemal.
Ja paljud utlevad, et Byron Bay on koige ilusam koht Ozis. Ma ei ole veel saanud mahti seda avastada, sest me elame suht maal, tsivilisatsioonist usna kaugel. Perel on hunnik hobuseid (Aveden Equestrian Centre), neil on kodukas ka olemas ja nad siin aretavad ja opetavad. Peres on 2 last ka. Peale minu tootab siin groomina uks 16a tudruk, kes tegelikult teeb nagu praktikat.
Paev naeb valja nii:
Arkan kell 5, kell 6 lahen hobustele toitu kokku miksima (Iga hobune on eraldi dieedil ja saab erinevate komponentidega sooki). Seejarel pean puhastama ara 7 latrit, see on too koige hullem osa, vasitav ja haisev:D Lisaks pean koik hobused ule vaatama, et nad terved oleksid. Ja kuna boss on noudlik puhtuse osas, siis peab nn vahekaik olema pidevalt puhas ja see pole uldse lihtne, kui hobused seal edasi tagasi kaivad ja heinakorred jms pahn sinna koguneb. Puhtuse kohta utleb boss (We keep the stables professional). Ta on tore mees, teeb nalja ja puha. Nii mu boss kui ta naine on saksa juurtega. Ja tundus, et molemad teavad, kus Eesti asub voi siis vahemalt vaatasid enne minu tulekut jargi.

Ok, pmst boss soidab samal ajal koik hobused labi, kui ma latreid puhastan ja tegelikult pean vahepeal talle uue hobuse ette valmistama ja teise pesema ja aedikusse viima. Ma ei tea, kuidas see koik valja hakkab nagema, kui ma taiesti uksi olen. Praktikant kaib siin 3 paeval nadalas.

Siis alustan jalle kell 16, teen soogi, toon hobused talli, puhin poranda (Ohjummel sweep on siin pohi sona). Ja siis kui koik tehtud, kobin dusi alla, vaatan pisut telekat soon ja juba vajungi unne (umbes kell 9). Enne jouan veel vaadata kohalikku Biggest loserit. Neil on paaride eri niiet votavad kahekesi koos kaalust alla. Aga see on pisut opetlikum kui Eesti oma, neil mingid Masterclass tunnid seal, opetatakse nt, kuidas teha tervislikumaid sooke.

Tana kaisime poes, pidin ara ostma nadala jagu asju. Imelik:D
Tsau aidaa siis!

Toole!

pagan, kirjutasin kodus uhe korralikult pika blogisissekande valmis, aga ma ei saa seda siia peistida, taiesti masendav. Ukskord enne sain... Kahjuks jaate nuud igast ponevatest too otsimise ja leidmise juttudest ilma:D
Igatahes, tana soidan toole Byron Baysse, kus pean hakkama 8 hobuse eest hoolt kandma!
Aidaa

Pangakonto

Proovisin siis tana omale pangakontot avada, aga ei saanud, kuna mingi uus seadus on, et pead deposiiti maksma 500 dollarit. Mul ei olnud seda raha parajasti kaasas. Teinekord siis.

Mulle meeldib iga paev uurida, mis olud rannas on ja tanased olud siis sellised:

Mmmmmandariinid

Mandariinid.. Austraalia kohalikud mandariinid on koige koige magusamad, mida ma oma elus saanud olen.. Seevastu Uus-Meremaalt toodud aprikoosid olid vaga kovad ja hapud. Andorras olid need megahead..

Rannas olid eile jalle karmid (rough) olud ja rannavalve tundus eriti valmis olevat.. Samas on ranna kohal tiirutavad kopterid ja lennukid usna igapaevane nahtus..

Valgeks laheb siin umbes 6 paiku ja paike loojub u 7 paiku ohtul. Taiesti pimedaks siin muidugi ei lahe. Aga kui arvestada, et Eestis ma enne 12 magama ei lahe ja hommikul on enne 10 tousmisega raskusi, siis siin laheb uni umbes 8 ajal taiesti ara ja uni tuleb ohtul 10st peale. Aga nii on paris monus.

Reede

Kohtusin eile ohtul Annika ulemusega. Ta oli koos uhe vanema naisega, kes tuli valja, on parit Ungarist. Arvas, et me nagunii ei tea, kus see on, aga kui ta kuulis, et me Eestist, siis hakkas kohe seletama, et jaa, me oleme ju uhest samast keeleperekonnast. Aga ta on Austraalias elanud juba oma 58 aastat. Nad soid pitsat ja pakkusid mulle ka, ma olin suht naljane ja kes siis uldsegi suudaks pitsast ara oelda. Niiet vaike seenepitsa slice laks mangu.. Hea oli.

Kord kui uhest koolist bussiga mooda soitsime, siis suutsime tuvastada Hollywoodi filmidega teatava sarnasuse. Ebapopulaarsed tudrukud seisid puu all, teises kambas olid cheerleaderid koos mingite tuupidega ja siis veel oli seal grupp matemaatikaklubi liikmete moodi poisse..

Soojad ilmad

Lopuks laks ilm ilusaks!
Eile juba suutsin endale tennist mangides kerge poletuse saada, kuigi paikest vaga ei olnudki.. Tana oli kell pool 10 hommikul, kui olime juba Annikaga kainud vees lainetega voitlemas (paris hull ikka, lihtsalt lained on nagu suured seinad, mis sinu suunas tulevad) ja ka basseinis ujunud.
Monus igatahes.. Ja nagu ikka korteris, kus on 4 tudrukut ja poiss, saab siin parajalt kino ja draamat:D

Surfers Paradise

2.2.2010
Millal siin küll ilm normaalseks läheb? Ilmaennustus lubas igatahes veel vähemalt 4-5 päeva vihma. Hoovihm ja tuul on hetkel pidevalt meid saatmas, õnneks on aga ikkagi soe.
Mida siis Austraaliast rääkida? Hetkel on mu elukohaks Surfers Paradise (ma lihtsalt jubedalt fännan siinseid kohanimesid, väga kaunid). Rannast võin rääkida nii palju, et iga 100-200 meetri järel on rannavalveputka (jah, täpselt nagu Rannavalves) ja iga putka valvab kitsast ala, mis on piiratud lippudega. Väljaspool neid lippe on vees olemine keelatud, lihtsalt kuna rannavalvurid ei suudaks kõigil siis silma peal hoida. Iga mõne aja tagant on kuulda rannavalve ruupori-teadaandeid, õigemini kuulevad neid inimesed, kes on rannal, vees on tõenäoliselt liiga tugev lainetemühin, et üldse midagi kuulda. Annika sõnul on seal rannas pidevalt vaja kedagi päästa.
Lisaks on rand täis ka kaldale uhutud siniseid elukaid – jellyfish-e, kellele peale astumist tasub vältida. Üks mu korterikaaslane käib surfikoolis ja hiljuti hüppas talle käe peale mingisugune kõrvetav mollusk ja jättis sina korralikud jäljed. Samuti on kohalikud näinud nii mõnigi kord mereelukaid – vaalu või ka haisid, aga minu jaoks on see praegu üsna kuulujutu tasandil.
Nägin täna ühte reklaami telekas, kus toimub üldine AA meeting, ainult et kõigil on alkoholismi asemel mingi oma probleem – kes peab pidevalt töötama, kes midagi puhastama jne ja siis on seal ka üks rannavalvur, kes tundub olevat ka üle töötanud ja ütleb seal erutudes ainult ühe lause: “Stay between the flags!” See iseloomustab neid valvureid kuidagi jube hästi:D Ja Kodus ja võõrsil Salli reklaamib siin näokreemi, imelik vaadata:D
Austraalias viiakse läbi väga tugevat nahavähi-vastast kampaaniat, iga reklaamipausi ajal tuleb mõni õõvastav nahavähist rääkiv reklaam. Näiteks on tehtud animatsioon, kuidas sünnimärgi-taoline naharakk hakkab jagunema ja jagunema ning lõpuks läheb inimese vereringesse laiali. Või siis reklaam, kus öeldakse, kui mitu austraallast aastas nahavähki sureb ning selle illustreerimiseks näidatakse randa, kus on kõik kohad päevitamistekke-rätikuid täis ja igal rätikul on politsei joonistatud laibakujutis – täpsed päevitamispoosid.
Liinibussidega on siin ka selline tore lugu, et kui sa neile bussipeatusest ei lehvita, siis nad vuravad sust lihtsalt julmalt mööda.
Täna mängisime siis lõpuks tennist ka, umbes 18:30 saime väljakule, aga siin läheb ju nii vara pimedaks, vahepeal juba ei näinudki enam palli, aga õnneks pärast kella 19 lülitati valgustus sisse. Valvur, kes meid väljakule lasi, ütles, et ma näen välja nagu keegi kuulus tennisemängija. Ilmselt oli see mu spets riietuse tõttu:D Ühesõnaga oli pime, tuul ja vihm, aga mul pole elusees tennist mängides nii palav olnud, esimese 10 minutiga olin ikka üsna läbimärg. Varsti soovisid ühed kohalikud poisid meiega paarismängu teha, nad olid meist ehk pisut osavamad, aga mitte väga. Poole mängu ajal võtsid nad mõlemad särgid seljast ära, mõtlesin, et kas see on mingi tava, aga jätsin enda oma ikka selga seekord. Aga mäng sai küll hetkeks pisut häiritud:D Me jäime alguses oma paarilisega suht taha, aga siis võtsime järgi ja asi läks tie-breigini, mida nad mängisid kuidagi eriti imelikult, mina igatahes sellest süsteemist aru ei saanud. Kui ma praegu meenutan, siis ma ei mäletagi, kes võitsid, aga mul on tunne, et mina oma partneriga sain vist siiski teise koha seekord:D

Kohal oiges kohas

Tere ilusat esmaspaeva!
Pean raporteerima esimesest viperusest.. Minu vea tottu soitis Annika meile lennuki vastu valesse lennujaama. Uupsss! Koigest mingi 200km valesse kohta.. Noh, kellel poleks juhtunud, et ta kellelegi Tallinna lennujaama asemel laheb vastu Viljandisse?
Lennujaamahoone pandi kinni ka ja ii me istusime siis nagu kaks kodutut oues. Soe oli, aga tuuline. 2h ootasime siis Annikat, kes sai bussile, mis pidi ta tunniga oigesse lennujaama tooma. Tunni asemel aga laks 2. Ja siis leidsime bensuka-inimese abiga ules oige bussipeatuse ja u poole h parast saimegi bussile..

Oo oli ootamatult tormiline, magasime elutoas ja rodu uks oli lahti, aga soe oli ikka.

Tana oli samuti tuuline ilm, suured suured lained... Kaisime jooksmas annikaga.. Paljajalu rannapiiril (vees). Kui moni laine meieni joudis, pidi ikka pingutama, et tasakaalu hoida.

Meie majast siis natuke:
Rand 100m, majal on tennisevaljak (koige olulisem!), 3 basseini (2 neist laste omad), grillimispleissid (varjualused pluss grillimismasinad), ilus aed. Majas sees on veel 1 bassein, saun.
Et kurta ei saa.
Muidugi kui tood ei leia, siis on natuke nadisti:D
Hoidke poidlaid!