Eile kell 23.45 minu aja järgi hakkas Kaia Kanepi veerandfinaali mäng. Kuna avastasin, et etv 2 kannab seda üle, lootsime, et seda saab ka online vaadata, aga tuli väja, et netiõigusi sellel saatel ei ole. Otsisin siis muid kanaleid ja leidsin Wimbeldoni koduka. Valisin ilusti väljak number 1 ja lootsin, et näeb äkki mängu, aga see oli tasuline ja ma muidugi ei raatsinud maksta:D
Õnneks avastasin aga, et Wimbeldoni raadios kantakse ka seda üle ja see oli tasuta. Nii ma siis kuulasin raadiost kommentaatoreid ja samal ajal jälgisin postimehest reaalajas muutuvat seisu. Alguses ei tundunud kommentaatorid mängust eriti huvitatud olevat, rääkisid ilmast jne, aga varsti kui nägid kui hästi Kaia(neile suhteliselt tundmatu eetsi tüdruk) mängib, hakkasid nad mängust rohkem rääkima. Mina siin aga üritasin omale mängu vaimusilmas ette kujutada, et paremini aru saada, mis toimub. Minu tehnika oli järgmine:
Teadsin, kelle serv parajasti on ja siis tuli kuulata pallipõrgatusi ja reketikolksatusi. Kohe sai aru, kui serv võrku läks, sest võrgu hääl oli kuulda, samuti kui viga oli, sest väljakukohtunik karjus siis. Lisaks aitas mind see, et Kvitova häälitses iga löögi ajal, aga Kanepi oli täiesti vait.
Ühe matshpalli juures sain aga kuulates valeinfot, nimelt Kvitova servis ja tegi vea ning seejärel kui teine serv oli, kuulsin ma, et seeläks võrku ja olin juba täiesti kindel, et Kanepi on selle mängu võitnud, siis aga tuli välja et see pall hoopis riivas võrku ja kukkus napilt napilt servikasti, niiet ta sai uue servi, mille ta loomulikult võitis.
Mulle tundus, et kommentaatorid olid üsna Kanepi poolt, aga said aru, et vaimselt laguneb ta koost siis, kui juhib. Ma ikka ei suuda uskuda, et ta selle mängu kaotas, temal olid kõik trumbid käes pärast 1. seti võitu. Samas, ta ju jõudis Wimbeldoni veerandfinaali!! See ei ole üldse väike asi! Siit edasi saabki ainult paremaks minna!
29.6.10
25.6.10
Jaanipäev
Minu ja Külli jaanipäev tuli natuke hiljem kui Eestimaal. 25. juuni, reede hommik. Meil siin väikses linnakeses onüks üsna armas park ning seal on ka selline katusealune kööginurk, kus vajutad nupule ja "pliit" läheb soojaks.
Kaanisime oma kaasavõetud asjad välja, viskasime kana pliidile, avasime shampuse ning kukkusime õgima, nagu jaanipäevale ikka kombeks. Kuna me siin baaris võime igal õhtul omale joogi võtta, kui töö lõpetame, siis olime juba varem omale jooke koguma hakanud, mina Bundabergi-rummi purke ja Külli oma Southern Comforti-rummi purke. Mõlemal oli 3 purki kaasas. Ära jõime ainult 1 mõlemad (lisaks Martini Astile).
Väga mõnus jaan oli, kodus oleks ainult ilmselt mõnusam olnud. Lesisime päikese käes ja üsna mõnus ning rahulik oli.
Mõlemad pidime õhtul töötama ka, Külli enne ja mina hiljem. Üks nõme jorss oli täna koos teistega pubis, üritas mulle tünga teha ning helistas pubi telefonile ja pani siis ära kui ma võtma läksin. Kui aru sain, mis värk on, läksin ikka üsna närvi. Oleks võinud ta välja visata, tegelikult mul on õigus seda teha ja kui nad keelduvad minu käsu peale lahkumast, võivad suure trahvi saada.
Aga jah, kell 00:00 oli mul juba nii närvis olla, et kui töölt lahti sain, tulin tuppa ja jõin oma viimased rummipurgid ära. Ja nüüd kirjutan bloogi:D
Kaanisime oma kaasavõetud asjad välja, viskasime kana pliidile, avasime shampuse ning kukkusime õgima, nagu jaanipäevale ikka kombeks. Kuna me siin baaris võime igal õhtul omale joogi võtta, kui töö lõpetame, siis olime juba varem omale jooke koguma hakanud, mina Bundabergi-rummi purke ja Külli oma Southern Comforti-rummi purke. Mõlemal oli 3 purki kaasas. Ära jõime ainult 1 mõlemad (lisaks Martini Astile).
Väga mõnus jaan oli, kodus oleks ainult ilmselt mõnusam olnud. Lesisime päikese käes ja üsna mõnus ning rahulik oli.
Mõlemad pidime õhtul töötama ka, Külli enne ja mina hiljem. Üks nõme jorss oli täna koos teistega pubis, üritas mulle tünga teha ning helistas pubi telefonile ja pani siis ära kui ma võtma läksin. Kui aru sain, mis värk on, läksin ikka üsna närvi. Oleks võinud ta välja visata, tegelikult mul on õigus seda teha ja kui nad keelduvad minu käsu peale lahkumast, võivad suure trahvi saada.
Aga jah, kell 00:00 oli mul juba nii närvis olla, et kui töölt lahti sain, tulin tuppa ja jõin oma viimased rummipurgid ära. Ja nüüd kirjutan bloogi:D
21.6.10
Ikka ja jälle sellest austraalia keelest:)
Üsna koledalt kõlab minu arvates see, kuidas nad sõna my väänavad ja hääldavad seda "mi". Mi sister, mi uncle jne jne. Lausetes mõjub see jumalast tobedalt. Ja ega nad viitsi ka nädalapäevi korralikult välja hääldada, on ju vaja teha Monday-st Mondi ja Tuesday-st Tuusti.
Eesti ja inglise keele paralleelne kasutamine tekitab minus ikka parajat segadust. Ükskord läksin Gregi juurde ja küsisin: "Kas see Tawny Port on meil ainus?"
Greg vastas: "Mh?"
Mina siis tõlkisin megaülikiirusel oma lause inglise keelde ja küsisin uuesti: "Is this the only Tawny Port we've got?"
Tuli välja, et ta ei pannud tähelegi, et ma taga eesti keeles rääkisin:D Ime pole, nagunii on nad siin harjunud sellega, et nad mu aksendist aru ei saa. See tunne on vastastikune.
Mitmelgi juhul ongi parem, et ma kõigest aru ei saa.
Kord keegi ütles baarileti ääres oma tuttavale, et ma olen venelane. Ma läksin nii närvi, et valasin neile valed joogid.
Mäletan, et meedias oli paar kuud tagasi diskussioon, kas austraallased on rassistid. Selliste tõmmumate suhtes nad vist on natuke küll. Aga vahepeal on tunne, et ka siin ja meie suhtes. Või vähemalt mitmed nooremad kohalikud mõttetud bloke'd ei tundu üldse aru saavat, et kõik maailma riigid ei räägi inglise keelt ja teevad Eesti kohta tobedaid nalja, nagu et meil seal on -40 kraadi külma, pole telekat jne.
Isegi postkontoris, kui käisin oma megasuurt fitnessi õpikut/töövihikut ära toomas, sai mõnituse osaliseks. No okei, see oli küllrohkem naljaga pooleks, aga kaua sa jõuad neid tobedaid nalju kuulata. Põhiline jutt on siin see: "Enne kui eelmised eestlased siia tulid, ei olnud ma Eestist kuulnudki. Ma arvasin, et nad mõtlesid selle välja."
Ja siis naljad selle kohta, kui väike Eesti on, ise nad elavad siin Aramacis, mis on lähimatest linnadest mitmekümnete kilomeetrite kaugusel ja kus elab alla 400 inimese, kus neil ei ole muud teha, kui päev läbi pubis istuda ja juua. Kui üks tüüp jälle teema üles võttis ja välja käis, et Eestion nii väike ja et seal peab olema "some level of inbreeding", siis sellepeale ma vastasin, et Aramacis on ju ainult 300 inimest ja ootasin, et ta omad järeldused teeks. Seepeale ta tõmbas nöost kaameks ja ütles, et ta tüdruk on Aramacist pärit.
Loomulikult on siin ka toredaid inimesi, sellegi poolest ei mõista ma, miks peaks keegi tahtma siin elu lõpuni elada. Nad küll räägivad, et ei suudaks linnas elada ja et seal on ainult üks tormamine ja ratrace.. Aga siin? Teevad oma tööd, istuvad pubis, käivad kas poes, pagariäris, raamatukogus, pangas või postkontoris ja ongi kõik.
Reede hommikul vist peame natuke jaanipäeva Külliga. :)
Eesti ja inglise keele paralleelne kasutamine tekitab minus ikka parajat segadust. Ükskord läksin Gregi juurde ja küsisin: "Kas see Tawny Port on meil ainus?"
Greg vastas: "Mh?"
Mina siis tõlkisin megaülikiirusel oma lause inglise keelde ja küsisin uuesti: "Is this the only Tawny Port we've got?"
Tuli välja, et ta ei pannud tähelegi, et ma taga eesti keeles rääkisin:D Ime pole, nagunii on nad siin harjunud sellega, et nad mu aksendist aru ei saa. See tunne on vastastikune.
Mitmelgi juhul ongi parem, et ma kõigest aru ei saa.
Kord keegi ütles baarileti ääres oma tuttavale, et ma olen venelane. Ma läksin nii närvi, et valasin neile valed joogid.
Mäletan, et meedias oli paar kuud tagasi diskussioon, kas austraallased on rassistid. Selliste tõmmumate suhtes nad vist on natuke küll. Aga vahepeal on tunne, et ka siin ja meie suhtes. Või vähemalt mitmed nooremad kohalikud mõttetud bloke'd ei tundu üldse aru saavat, et kõik maailma riigid ei räägi inglise keelt ja teevad Eesti kohta tobedaid nalja, nagu et meil seal on -40 kraadi külma, pole telekat jne.
Isegi postkontoris, kui käisin oma megasuurt fitnessi õpikut/töövihikut ära toomas, sai mõnituse osaliseks. No okei, see oli küllrohkem naljaga pooleks, aga kaua sa jõuad neid tobedaid nalju kuulata. Põhiline jutt on siin see: "Enne kui eelmised eestlased siia tulid, ei olnud ma Eestist kuulnudki. Ma arvasin, et nad mõtlesid selle välja."
Ja siis naljad selle kohta, kui väike Eesti on, ise nad elavad siin Aramacis, mis on lähimatest linnadest mitmekümnete kilomeetrite kaugusel ja kus elab alla 400 inimese, kus neil ei ole muud teha, kui päev läbi pubis istuda ja juua. Kui üks tüüp jälle teema üles võttis ja välja käis, et Eestion nii väike ja et seal peab olema "some level of inbreeding", siis sellepeale ma vastasin, et Aramacis on ju ainult 300 inimest ja ootasin, et ta omad järeldused teeks. Seepeale ta tõmbas nöost kaameks ja ütles, et ta tüdruk on Aramacist pärit.
Loomulikult on siin ka toredaid inimesi, sellegi poolest ei mõista ma, miks peaks keegi tahtma siin elu lõpuni elada. Nad küll räägivad, et ei suudaks linnas elada ja et seal on ainult üks tormamine ja ratrace.. Aga siin? Teevad oma tööd, istuvad pubis, käivad kas poes, pagariäris, raamatukogus, pangas või postkontoris ja ongi kõik.
Reede hommikul vist peame natuke jaanipäeva Külliga. :)
19.6.10
Meie prantsuse kokk
Pühapäeval tuli meile uus kokk. Tavaliselt teevad õhtuti süüa meie bossid ise, aga keegi olevat neile helistanud ja ennast pakkunud.
Selline üle 50 naine jõudis siis kohale, tutvustas ennast ilusti ja tundus hästi püüdlik. Üsna esimene asi, mida ta soovis, oli kasutada mu netti, et maile saata. Okei, sai siis seda teha. Siis hakkas ta pidevalt minult ja Küllilt küsima, et ei tea, kas siis kui Külli minema läheb, kolib ta minuga ühte tuppa. Ta küsis seda meilt mõlemalt ja mitu korda ja me oletasime, et ta tahab kangesti meie tuppa kolida. Hiljem tuli aga välja, et ta just seda ei taha. Et ta tahab oma tuppa jääda. Meie toad talle ei meeldinud, sest siin on pruunid seinad. Tema toal valged. Lisaks rääkista mulle, et on harjunud väga hea majutusega, et tal on maja rannas ja väga uhke jne jne. Ühesõnaga, siin vist ei olnud piisavalt hea.
Varsti tuli välja, et ta ei oska üldse süüa teha. Isegi mitte võileibu. Nimelt oli ta valetanud telefonis, et on kokana töötanud. Ta näitas mulle oma visiitkaarti, enne oli töötanud inglise keele kui teise keele õpetajana. Aga talle oli öeldud, et ta on liiga tagasihoidlik.
Täna siis kuulsin bossi ja kokka vaidlemas busside teema üle. Boss ütles, et broneerib talle bussipiletid ära online. Nad konkreetselt vaidlesid ikka, sain aru, et kokk tahtis maksta sulas bussipiletite eest, aga seda ei saa ju online teha ja krediikaarti tal ei olnud:D
Esialgu oli jutt, et ta läheb minema kolmapäeval.Aga varsti nägin teda aknast mööda kõndimas, suured kompsud seljas:D Ja läkski minema juba täna! Vedas, et teda minu tuppa ei pandud, sest ta norskas nii kõvasti, et ma kuulsin seda oma tuppa.
Uskumatu inimene ikka.
Selline üle 50 naine jõudis siis kohale, tutvustas ennast ilusti ja tundus hästi püüdlik. Üsna esimene asi, mida ta soovis, oli kasutada mu netti, et maile saata. Okei, sai siis seda teha. Siis hakkas ta pidevalt minult ja Küllilt küsima, et ei tea, kas siis kui Külli minema läheb, kolib ta minuga ühte tuppa. Ta küsis seda meilt mõlemalt ja mitu korda ja me oletasime, et ta tahab kangesti meie tuppa kolida. Hiljem tuli aga välja, et ta just seda ei taha. Et ta tahab oma tuppa jääda. Meie toad talle ei meeldinud, sest siin on pruunid seinad. Tema toal valged. Lisaks rääkista mulle, et on harjunud väga hea majutusega, et tal on maja rannas ja väga uhke jne jne. Ühesõnaga, siin vist ei olnud piisavalt hea.
Varsti tuli välja, et ta ei oska üldse süüa teha. Isegi mitte võileibu. Nimelt oli ta valetanud telefonis, et on kokana töötanud. Ta näitas mulle oma visiitkaarti, enne oli töötanud inglise keele kui teise keele õpetajana. Aga talle oli öeldud, et ta on liiga tagasihoidlik.
Täna siis kuulsin bossi ja kokka vaidlemas busside teema üle. Boss ütles, et broneerib talle bussipiletid ära online. Nad konkreetselt vaidlesid ikka, sain aru, et kokk tahtis maksta sulas bussipiletite eest, aga seda ei saa ju online teha ja krediikaarti tal ei olnud:D
Esialgu oli jutt, et ta läheb minema kolmapäeval.Aga varsti nägin teda aknast mööda kõndimas, suured kompsud seljas:D Ja läkski minema juba täna! Vedas, et teda minu tuppa ei pandud, sest ta norskas nii kõvasti, et ma kuulsin seda oma tuppa.
Uskumatu inimene ikka.
13.6.10
Püha!
Täna on Austraalias riigipüha ja me Külliga ei tööta (sest muidu nad peaks meile jõhkrat palka maksma). Mis püha? Kuninganna sünnipäev loomulikult!
Kuigi, nagu ma aru saanud olen, siis Austraallasi kuninganna eriti ei huvita ja nad ei saa aru miks neil teda üldse vaja on. Eks ta mingist traditsioonist vist püsima on jäänud.
Ja kuna meil mõlemal täna vaba päev, siis pidime minema ümbruskaudseid vaatamisväärsusi vaatama. Üks kohalik lubas meid sõidutada. Aga kokkulepitud ajal teda mitte kusagil eiolnud ning alles siis tuli välja, et ta ei ole oma lubadustest kunagi eriti kinni pidanud.
Läksime siis hoopis parki päikest nautima.
Ahjaa, eile käisid meil külalised Innisfailist:D Eva ja Ash. Sõitsid siia ilmselt üle 10tunni ja samapalju tagasi, et süüa õhtust, mängida piljardit ja suht oligi kõik, seda mida sa siin Aramacis ikka teed:D
Kuigi, nagu ma aru saanud olen, siis Austraallasi kuninganna eriti ei huvita ja nad ei saa aru miks neil teda üldse vaja on. Eks ta mingist traditsioonist vist püsima on jäänud.
Ja kuna meil mõlemal täna vaba päev, siis pidime minema ümbruskaudseid vaatamisväärsusi vaatama. Üks kohalik lubas meid sõidutada. Aga kokkulepitud ajal teda mitte kusagil eiolnud ning alles siis tuli välja, et ta ei ole oma lubadustest kunagi eriti kinni pidanud.
Läksime siis hoopis parki päikest nautima.
Ahjaa, eile käisid meil külalised Innisfailist:D Eva ja Ash. Sõitsid siia ilmselt üle 10tunni ja samapalju tagasi, et süüa õhtust, mängida piljardit ja suht oligi kõik, seda mida sa siin Aramacis ikka teed:D
10.6.10
Longreach jne
Nagu eespool mainitud, siis oma vabal päeval käisin ma Longreachil. Pidime sinna jõudma kell 9 hommikul ning tagasi sõitma kell 15. Muretsesin pisut, et kas mul on seal midagi teha nii kaua. Aga oli küll. Neil oli seal väikese koha kohta üllatavalt palju megalahedaid poode. Mu eriline lemmik oli Station shop, mis müüs kõikvõimalikku outbacki nänni, alustades kaabudest ja kängurunahast saabastest, lõpetades kodu dekoreerimiseks mõeldud asjade, raamatute, videote ja erinevate ingveripurkidega. Kõik loomulikult outbacki teemas.
Siis oli seal veel paar kodusisustamise poodi (mitte mööblipoed vaid just selliste dekoratiivsete asjade poed), tervisepood, fitnessklubi, kus müüdi ka lahedaid riideid (aga need olid kahjuks liiga kallid, et osta), korralik newsagency (eesti keeles vist pole head vastet sellele? Siuke koht, kus müüakse ajakirju, ajalehti jms. Selles konkreetses kohas oli hästi ilusaid külalisteraamatuuid ja märkmikke jne.), pangad, turismibürood, supermarketiketti esindas IGA, söögikohad...
Raha läks kiiresti:D
Eile läksin wcsse ja astusin millelegi peale. Kuulsin krõpsu, vaatasin tagasi ja avastasin, et olin väikse hiire peale astunud. Tuttava krõpsu järgi oletasin, et murdsin tal selgroo. Natuke tõmbles veel, enne kui liikumatult lamama jäi. Mul oli tast nii kahju ja ma tundsin end jube kehvasti. Miks ta mu jala eest küll minema ei jooksnud?
Täna päeval sõitis Aramacist läbi suur kogus vanu ralliautosid. Jällegi mingisugune heategevusüritus. Raha koguti "lendavate arstide jaoks" (kui ma õigesti aru sain). Nende arstide jaoks siis, kes käivad inimesi ravimas paikades, kus muidu arstiabi ei ole. Ja siis nad sõidavad(võidu?) läbi erinevate kohtade. Need, kes peatusid meie pubis, et vahepeal pisut juua, olidkõik Sydneyst.
Oksele ajab juba küsimus, kust ma pärit olen ja kuidas ma Aramaci sattusin ja kui kaua ma siin olnud olen ning millal ära lähen. Eks pean seda veel umbes kuu taluma..
Eile õhtul rääkis üks tüüp, et tema kuulis Eestis esimest korda u 10 a tagasi kui ta sõber käis kruiisil. Kruiisilaeval olid kõik eesti tüdrukud olnud. Ja siis see sõber olevat ahhetanud, et kui ilusad nad kõik ikka olid ja seejärel oleat nad koos internetist Eesti kohta infot hakanud otsima:D Ja ta tõepoolest teadis ühtteist.
Seafood
Eile käis meil siin väike mikrobussike mereandidega. Ostsin omale siis ka krevette:)
Siis oli seal veel paar kodusisustamise poodi (mitte mööblipoed vaid just selliste dekoratiivsete asjade poed), tervisepood, fitnessklubi, kus müüdi ka lahedaid riideid (aga need olid kahjuks liiga kallid, et osta), korralik newsagency (eesti keeles vist pole head vastet sellele? Siuke koht, kus müüakse ajakirju, ajalehti jms. Selles konkreetses kohas oli hästi ilusaid külalisteraamatuuid ja märkmikke jne.), pangad, turismibürood, supermarketiketti esindas IGA, söögikohad...
Raha läks kiiresti:D
Eile läksin wcsse ja astusin millelegi peale. Kuulsin krõpsu, vaatasin tagasi ja avastasin, et olin väikse hiire peale astunud. Tuttava krõpsu järgi oletasin, et murdsin tal selgroo. Natuke tõmbles veel, enne kui liikumatult lamama jäi. Mul oli tast nii kahju ja ma tundsin end jube kehvasti. Miks ta mu jala eest küll minema ei jooksnud?
Täna päeval sõitis Aramacist läbi suur kogus vanu ralliautosid. Jällegi mingisugune heategevusüritus. Raha koguti "lendavate arstide jaoks" (kui ma õigesti aru sain). Nende arstide jaoks siis, kes käivad inimesi ravimas paikades, kus muidu arstiabi ei ole. Ja siis nad sõidavad(võidu?) läbi erinevate kohtade. Need, kes peatusid meie pubis, et vahepeal pisut juua, olidkõik Sydneyst.
Oksele ajab juba küsimus, kust ma pärit olen ja kuidas ma Aramaci sattusin ja kui kaua ma siin olnud olen ning millal ära lähen. Eks pean seda veel umbes kuu taluma..
Eile õhtul rääkis üks tüüp, et tema kuulis Eestis esimest korda u 10 a tagasi kui ta sõber käis kruiisil. Kruiisilaeval olid kõik eesti tüdrukud olnud. Ja siis see sõber olevat ahhetanud, et kui ilusad nad kõik ikka olid ja seejärel oleat nad koos internetist Eesti kohta infot hakanud otsima:D Ja ta tõepoolest teadis ühtteist.
Seafood
Eile käis meil siin väike mikrobussike mereandidega. Ostsin omale siis ka krevette:)
7.6.10
Külmkülmkülm
Täna oliesimene öö, kui ma elektrisoojendusega tekki kasutasin. Võimsuse keerasin maksimumi peale ja mõnus oli. Kell saab kohe 7 hommikul, mis tähendab, et lisaks toale on ka õues külm. Pidin nii vara ärkama, sest mind sõidutatakse täna paika nimega Longreach (paiga nimi räägib enda eest). On lootust, et see on umbes Suure-Jaani suurune koht. Või ehk pisut suurem. Ja loodetavasti rohkemate ajaveetmisvõimalustega.
Ootan väljasõitu sin oma soojendava teki all.
Ootan väljasõitu sin oma soojendava teki all.
5.6.10
Muttaburra Sheepshow
Enne natuke kängurudest: Gregi sõnul on kängurul kogu aeg 3 last - 1 kõhus, üks väike kukrus ühe nisa otsas ja üks suurem teise nisa otsas. Kusjuures eri nisadest tuleb erinev piim, üks sobilik vanemale, teine nooremale. Kui on väga vihmavaene periood, siis ta uuesti ei rasestu.
Interneti sõnul käib asi nii:
Point siis selline: saab ühe lapse, kes on väga väga väike ja karvadeta. 3-5 minuti joksul ronib väikseke ema taskusse ja kinnitub ühele nisale. Sellest hetkest peale hakkab ema kohe uuesti proovima uut last saada. Munarakk viljastatakse, selle areng peatub. Samal ajal väike laps kukrus kasvab väga kiiresti ja umbes 190 päeva pärast on laps (keda kutsutakse joey-ks) piisavalt suur, et välja ronida. Alguses pistab ainult pea välja ja uurib sealt ilma.
Kirjutan kängurudest sellepärast, et siin on neid tõepoolest igal pool. Terve tee on laipu täis. Mitte küll linnas, aga maantee peal.
Mutaburra lambanäitus
Mu bossi kutsuti tööleühte lähedal asuvassepaikanimega Muttaburra. Kuna seal seati üles suur lambashow, siis taheti välibaari tööle 2inimest. Ta kutsus Külli kaasa ja mulle pakuti esialgu võimalust niisama kaasa tulla. Lõpuks aga mõtlesime, etvõime töötunnid kõik omavahel ära jagada, aga lõppkokkuvõttes tegime suurema osa ajast tööd mina ja Külli.
Minu laupäev nägi siis välja selline:
10-15.00 töö meie enda pubis.
17-01:00 Muttaburras
13tunnine tööpäev.. Aga teenistus oli hea.
Tegelikult me saime korraliku shoki osaliseks kui sellele showle jõudsime.. Kõik olid üles löödud. Naised nägid välja väga stiilsed ja mehed kandsid triiksärke ja lipse. Meil oli tunne, nagu me oleksime kuhugi öökluppi sattunud. Ja tundsime ennast väga maakatena, sest olime ennast väga suvaliselt riidesse pannud. Nagu kammoon, kes oleks arvanud, et keset tühjust ja eimidagit lambanäitusel inimsed end niimoodi üles löövad. Aga töö seal oli lõbusam kui meie oma baaris(vähemalt minu jaoks). Muusika mängis, kusjuures pooled olid mulle tuttavad laintantsulood, mida Eestis never ever kusagil üritusel (välja arvatud lainiüritusel) ei mängitaks ja suurem osa inimesi pole ilmselt neid lugusid kuulnudki elusees.
Ja inimesed jõid ja jõid ja jõid ja natuke veel jõid. Triiksärgid olid juba mustad, jalg ei hoidnud enam püsti jne, aga peaasi, et alguses kena välja nägid.
Öö veetsime kohalikus motellis. Olime valmis lihtsalt toaks, kus on voodi ja eriti ei midagi muud.
Meie üllatuseks aga ootas meid ees väga korralik ja puhas ning kena pisikese korteri moodi motellituba, oma wc ja vannitoaga, korraliku telekaga. Külmkapis oli söök - saiad, moosi- ja võipakikesed, väiksed krõbinakarbid, piimapakikesed, mahlapakikesed. Ja imehead küpsised. Lisaks oli meil kohvi, teed ja suhkrut. Röster, mikrokas, äratuskell :D Kõik,mida hing ihkab. Seetõttu, pärast pikka tööpäeva otsustasime kõike seda natuke nautida ja mitte kohe magama vajuda. Hommikul pidime 7-8 paiku kodupoole sõitma hakkama.
Interneti sõnul käib asi nii:
Point siis selline: saab ühe lapse, kes on väga väga väike ja karvadeta. 3-5 minuti joksul ronib väikseke ema taskusse ja kinnitub ühele nisale. Sellest hetkest peale hakkab ema kohe uuesti proovima uut last saada. Munarakk viljastatakse, selle areng peatub. Samal ajal väike laps kukrus kasvab väga kiiresti ja umbes 190 päeva pärast on laps (keda kutsutakse joey-ks) piisavalt suur, et välja ronida. Alguses pistab ainult pea välja ja uurib sealt ilma.
Kirjutan kängurudest sellepärast, et siin on neid tõepoolest igal pool. Terve tee on laipu täis. Mitte küll linnas, aga maantee peal.
Mutaburra lambanäitus
Mu bossi kutsuti tööleühte lähedal asuvassepaikanimega Muttaburra. Kuna seal seati üles suur lambashow, siis taheti välibaari tööle 2inimest. Ta kutsus Külli kaasa ja mulle pakuti esialgu võimalust niisama kaasa tulla. Lõpuks aga mõtlesime, etvõime töötunnid kõik omavahel ära jagada, aga lõppkokkuvõttes tegime suurema osa ajast tööd mina ja Külli.
Minu laupäev nägi siis välja selline:
10-15.00 töö meie enda pubis.
17-01:00 Muttaburras
13tunnine tööpäev.. Aga teenistus oli hea.
Tegelikult me saime korraliku shoki osaliseks kui sellele showle jõudsime.. Kõik olid üles löödud. Naised nägid välja väga stiilsed ja mehed kandsid triiksärke ja lipse. Meil oli tunne, nagu me oleksime kuhugi öökluppi sattunud. Ja tundsime ennast väga maakatena, sest olime ennast väga suvaliselt riidesse pannud. Nagu kammoon, kes oleks arvanud, et keset tühjust ja eimidagit lambanäitusel inimsed end niimoodi üles löövad. Aga töö seal oli lõbusam kui meie oma baaris(vähemalt minu jaoks). Muusika mängis, kusjuures pooled olid mulle tuttavad laintantsulood, mida Eestis never ever kusagil üritusel (välja arvatud lainiüritusel) ei mängitaks ja suurem osa inimesi pole ilmselt neid lugusid kuulnudki elusees.
Ja inimesed jõid ja jõid ja jõid ja natuke veel jõid. Triiksärgid olid juba mustad, jalg ei hoidnud enam püsti jne, aga peaasi, et alguses kena välja nägid.
Öö veetsime kohalikus motellis. Olime valmis lihtsalt toaks, kus on voodi ja eriti ei midagi muud.
Meie üllatuseks aga ootas meid ees väga korralik ja puhas ning kena pisikese korteri moodi motellituba, oma wc ja vannitoaga, korraliku telekaga. Külmkapis oli söök - saiad, moosi- ja võipakikesed, väiksed krõbinakarbid, piimapakikesed, mahlapakikesed. Ja imehead küpsised. Lisaks oli meil kohvi, teed ja suhkrut. Röster, mikrokas, äratuskell :D Kõik,mida hing ihkab. Seetõttu, pärast pikka tööpäeva otsustasime kõike seda natuke nautida ja mitte kohe magama vajuda. Hommikul pidime 7-8 paiku kodupoole sõitma hakkama.
2.6.10
Päevad venivad
Jep, päevad venivad. Eriti hull on siis, kui kedagi baaris pole. Vahelduseks on see isegi mõnus, aga kell läheb neil hetkedel ikka eriti aeglaselt.
Ma ei mäleta, kas ma siia kirjutasin sellest, et Cairnsis elas mul keegi tuttava-tuttava-tuttav, kes töötas merel coast guardina ja kes lahkelt oleks nõus olnud mind oma koju võtma ning ka ümbrust näitama, kui ta sel ajal maal oleks olnud, kui ma Cairnsi piirkonda sõitsin.. Viimati jäi meil kokkulepe, et ta annab teada, kui jälle maal on. Aga nüüd kui ma siin Armacis olen, ei sõida ma enam nagunii Cairnsi lähedusse.
Nüüd aga kuulsin, et mul ei tasu temaga enam ühendust otsida - ta on Singapuris koomas ja arstid arvavad, et ta ei tule sellest välja:( Nad pidid õega Iirimaale sõitma, aga ta kukkus lihtsalt lennujaamas kokku.
Ma ei mäleta, kas ma siia kirjutasin sellest, et Cairnsis elas mul keegi tuttava-tuttava-tuttav, kes töötas merel coast guardina ja kes lahkelt oleks nõus olnud mind oma koju võtma ning ka ümbrust näitama, kui ta sel ajal maal oleks olnud, kui ma Cairnsi piirkonda sõitsin.. Viimati jäi meil kokkulepe, et ta annab teada, kui jälle maal on. Aga nüüd kui ma siin Armacis olen, ei sõida ma enam nagunii Cairnsi lähedusse.
Nüüd aga kuulsin, et mul ei tasu temaga enam ühendust otsida - ta on Singapuris koomas ja arstid arvavad, et ta ei tule sellest välja:( Nad pidid õega Iirimaale sõitma, aga ta kukkus lihtsalt lennujaamas kokku.
Tellimine:
Postitused (Atom)