27.6.16

Moskva jätkub

Sattusime Moskvasse keset jäätisefestivali - Moscow Ice Cream Festival - Ocean of sweets / taste of childhood / penguins invasion. Terve linn oli üliarmsaid pingviinikujukesi ning jäätisemajakesi täis. Võimatu oli mitte pildistada ennast nende armsate olevustega.










Täna oli plaanis külastada Punast väljakut ning selle ääres asuvat Kremli. Wikipedia väitel ei osata väljaku rajamise aega kindlaks määrata, kuid arvatavasti oli see olemas juba Kremli (Vene valitsejate residents) rajamise ajal (1330.-1520. aastal). Punasel väljakul on ka Lenini hauakamber, mida me vaatama ei läinud.
Punasel väljakul õnnestus meil poolkogemata näha vahtkonnavahetust, mis on alati tore vaatamine.


Kremliga oli igavene kamm. Erik tahtis kindlasti relvapalatisse minna, piletijärjekord venis üliaeglaselt (see ei olnud Moskvas sugugi erandlik), turvakontrollijärjekord oli meie saabumise ajal vägagi lühike (võrreldes sellega, mida me nägime lahkudes) ja otsetee relvapalati juurde oli kahtlaste ametimeeste poolt hõivatud. Niisiis läksime ringi. Muidugi hiljem selgus, et sinna oleks saanud ka otse piletimüügiruumidest. Lisaks öeldi meile veel, et 15.30 (või midagi sarnast) algab uus sessioon - no pilet müüdi sellele sessioonile. Mõtlesime siis, et tuleb miski ringkäik või asi, aga ei midagi. Olime omapäi. Audiogiidi ei võtnud. Ja nüüd tähelepanu kõik, kes mõtlevad, mida relvapalatis näha saab... Relvadest ei ole seal praktiliselt küll haisugi. No mõni mõõk on, aga see on ka kõik. 
Relvapalatit peetakse üheks Moskva vanimaks muuseumiks ja seal võib näha juveele, valitsejate troone ja kroone, lauahõbedat, raudrüüsid, uhkeid nikerdatud raamatukaasi ning kõige tugevama mulje jättis meile kuninglike tõldade kollektsioon. Tõldadest oleks väga tahtnud pilte teha, aga sinna väiksesse ruumi oli 2 vanemat naisterahvast skännima pandud ning fotografeerimine osutus põhimõtteliselt võimatuks. Kuidagi suutsin siiski Erikut varjata ja ta sai ühe pildi, aga mul on kahtlane tunne, et ma ei pane seda siia üles:)
Ühesõnaga, kui soovite näha relvi, minge kuhugi mujale.

Terve Moskva reis oli meil üks suur kõmpimine ja jalad ja seljad ja põlved ikka kõik andsid korralikult tunda. Aga käimata ei saanud jätta. Edasi läksime vanade mänguautomaatide muuseumisse (nagu arvata võite, oli loomulikult selle sihtkoha jälle välja valinud mu kallis kaasa). Piletikassast anti meile peotäis 15-kopikalisi, millega need automaadid töötasid ja sooviti head lõbutsemist. Päris lahe oli. Üksteise vastu lauajalkat, -hokit, -kossu mängides sai adrenaliinist naha päris märjaks. Need mängud on olemas muidugi ka tänapäeval. Vanemate automaatidega mängides (näiteks relvast metsloomi tulistades või kuulikest punktide saamiseks vinnastades) sai tunda ka vana head retrohõngulist meeleheidet, kui masin päris hästi töötada ei tahtnud.












Õhtul jäi veel natuke aega midagi põnevat teha ja otsustasime minna laevukesega jõele sõitma. Esimesel päeval nägime, kuidas erinevad paadid lõbusõite tegid ning mulle jäi kohe silma üks kollane Lay'si kirjadega laev, kust kostis muusika. Nimetasin selle peolaevaks ja tegin nalja, et mina tahaks just sellisega sõitma minna. Elul on imelikud teed ning nüüd sel õhtul, kui olime tõsti kõndimisest juba väga vasinud ja meil ei olnud mingit viitsimist minna sellisesse laevapeatusesse, kuhu on väga pikk maa, ootas meid täpselt õigel hetkel just seesamune Lay'si laev. Meil oli elav muusika, kohv, kaunid vaated, soe õhtu ja mõnus puhkemoment pikast kõndimisest. Jõe kallastel käis suveõhtu omas rütmis - kes rulluisutas, kes pidas piknikku, kes tantsis.





Kommentaare ei ole: